Silvi Vrait

Nagu Merelaine

Ma saabun salaja, kui laine, mis randa merevaiku viib Ja meremaik mu huulte peal on maine, kui rõivas võbeleb kui tiib

Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma Muutuda vaid nimeks sinu suul

Ja muutun samuti kui laine, mis piire millekski ei pea Sa oled mees ja mina olen naine, tean mõnda, mida sa ei tea

Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma Muutuda vaid nimeks sinu suul

Ma olen nagu päev, sa öö, üks meri teine on kui maa Kui palju tundeid mahub meie vahele, aimata ei suuda keegi Muutub meri, muutub maagi

Olla võin kui jää või tulikuum, su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma – Muutuda vaid nimeks sinu suul

(Olla võin kui jää või tulikuum,) su kõigi unistuste tuum Ja valgel ööl ka varjust truum Enda nii sulle tõin ma, kuigi tean, et homme võin ma – Muutuda vaid nimeks sinu suul

Muutuda vаid nimeks sinu ѕuul